NĀ KĀMĀWAI KELEMANIA…(ʻO kaʻu ʻike kalama Kelemānia a pau aʻu i aʻo ai i ka papa)

> Nā Kūkākūkā > Ka Papahana Haumāna a me kaʻIkeʻike > NĀ KĀMĀWAI KELEMANIA…(ʻO kaʻu ʻike kalama Kelemānia a pau aʻu i aʻo ai i ka papa)

Welina mai i ka ALMANCAX FORUMS. Hiki iā ʻoe ke loaʻa nā ʻike a pau āu e ʻimi nei no KELEMANIA a me ka ʻōlelo Kelemānia ma kā mākou mau forum.
    reyyan i
    Mea komo

    1-NOMINATIVE (NOMINATE CASE)
    2-AKKUSATİV (İ HALİ)
    3-DATİV (E HALİ)
    4-GENITIVE (GENITIVE STATE) ʻO ke kauoha ma lalo nei, 1,2,3,4, hōʻike i kēia mau mokuʻāina ...

        Hoʻopili me nā ʻatikala kikoʻī

          DER DAS DİE DİE(PLURAL)

    1-der gutE Mann das gutE Kind die gutE Frau die gutEN FrauEN
    2 from gutEN Mann das gutE Kind die gutE Frau die gutEN FrauEN
    3-dem gutEN Mann dem gutEN Kind der gutEN Frau den gutEN FrauEN
    4-des gutEN MannES des gutEN KindES der gutEN Frau der gutEN FrauEN

    1 kanaka maikai keiki maikai wahine maikai wahine maikai
    2- Kanaka maikai, keiki maikai, wahine maikai, wahine maikai
    3-Maikai i ke kane, maikai i ke keiki, maikai i ka wahine, maikai i na wahine
    4-wahine wahine kāne kāne maikaʻi maikaʻi a ke kāne maikaʻi


            Hoʻopiha hoʻopiha me nā ʻatikala INDEXPECTIVE

    EIN EIN EİNE                   

    1- ein gutER Mann ein gutES Kind eine gutE Frau No PLURAL
    2-einen gutEN Mann ein gutES Kind eine gutE Frau                 
    3-einem gutEN Mann einem gutEN Kind einer gutEN Frau       
    4-eines gutEN MannES eines gutEN MannES einer gutEN Frau         

    1-he kāne maikaʻi he keiki maikaʻi he wahine maikaʻi wahine maikaʻi
    2- He kane maikai, he keiki maikai, he wahine maikai, he wahine maikai
    3- I ke kane maikai, i ke keiki maikai, i ka wahine maikai, i na wahine maikai
    4- He kane maikai, he keiki maikai, he wahine maikai, he wahine maikai

        ʻAno ʻia ʻo KEIN (ʻatikala maikaʻi ʻole) e like me ka ein. lehulehu IS KELA

        keine kleinen Kinder (ʻaʻohe keiki liʻiliʻi)
        keine kleinen Kinder (ʻaʻohe keiki liʻiliʻi)
        keinen kleinen Kindern (ʻaʻohe keiki kāne)
        keiner kleinen Kinder (ʻaʻohe keiki kāne)


    ʻO nā conjugations i hana ʻia me ka ʻole o kahi ʻatikala i loko o kahi ʻōlelo penei:

    1-gutER Mann kleinES Kind gutE Frau kleinE KindER
    2-gutEN Mann kleinES Kind gutE Frau kleinE KindER
    3-gutEM Mann kleinEM Kind gutER Frau kleinEN KinderN
    4-gutEN MannES kleinEN KindES gutER Frau kleinER Kinder       


    MEİN(der) MEİN(das) MEİNE(make) MEİNE(plural)

    mein gutER Sohn mein gutES Kind meine gutE Mutter meine gutEN Bücher
    meinen gutEN Sohn mein gutES Kind meine gutE Mutter meine gutEN Bücher
    meinem gutEN Sohn meinem gutEN ʻAno meiner gutEN Mutte meinen gutEN Büchern
    meines gutEN SohnES meines gutEN KindES meiner gutEN Mutter meiner gutEN Bücher
    (pana e like me ka Ambiguous)

    kaʻu keiki maikaʻi kaʻu keiki maikaʻi koʻu makuahine maikaʻi kaʻu mau puke maikaʻi
    kaʻu keiki maikaʻi kaʻu keiki maikaʻi koʻu makuahine maikaʻi kaʻu mau puke maikaʻi
    I kaʻu keiki maikaʻi, i kaʻu keiki maikaʻi, i koʻu makuahine maikaʻi, i kaʻu mau puke maikaʻi
    kuʻu keiki maikaʻi kuʻu keiki maikaʻi kuʻu makuahine maikaʻi kaʻu mau puke maikaʻi


    MAKE MAKE MAKE (PLURAL)

    dieser Hut dieses Heft diese Genre diese Hefte
    diesen Hut dieses Heft diese Genre diese Hefte
    diesem Hut diesem Heft dieser Genre diesen Heften
    dieses Hutes dieses Heftes dieser Genre dieser Hefte
    (i kēia pronoun, e like me ka mea hoʻokahi)

    ʻO kēia pāpale, kēia puke, kēia puka, kēia mau puke
    ʻO kēia pāpale, kēia puke, kēia puka, kēia mau puke
    kēia pāpale, kēia puke noke, kēia puka, kēia mau puke noke
    o keia papale, o keia puke, o keia puka, o keia mau puke

    reyyan i
    Mea komo

    KA HOʻOPIʻI O KA MANAʻO MA KELEMANIA…

    Ua māhele ʻia nā huaʻōlelo i ʻelua ma ke ʻano o ko lākou ʻano: 1)- SENTENCE SIMPLE 2)- COMPOUND SENTENCE.
    1) - NĀ KAHI MAKAHI.
    ʻO ka huaʻōlelo maʻalahi (einfacher Satz) kahi huaʻōlelo i hana ʻia me hoʻokahi wale nō hana inflectional a he hoʻokahi wale nō hoʻoholo.

    Ayşe putzt sich jeden Tag die Zahne (palu ʻo Ayşe a hoʻomaʻemaʻe i kona mau niho i kēlā me kēia lā)
    Meine Tocher bereitet das Essen vor.(Ke hoʻomākaukau nei kaʻu kaikamahine i ka ʻaina ahiahi)….like

    2) KA PALAPALA HUI:
    ʻO ka huaʻōlelo hoʻohui (zusammengesetzter Satz), ma ka ʻaoʻao ʻē aʻe, kahi huaʻōlelo i hoʻohana ʻia me nā huaʻōlelo he nui a ʻoi aku ka nui o ka hoʻokolokolo.

    Kuhi ʻia kahi ʻōlelo hoʻopaʻi i ʻelua a ʻoi paha mau kumu, a me kahi BASIC (HAUPTSATZ), hoʻokahi a ʻoi paha nā ʻaoʻao SIDE (NEBENSATZ).

    a) -Elua mau'ōlelo BASIC: / Ich bat ihn um eine Zigarette /, aber er hatte keine Zigarette /
                                    (Ka olelo kumu) (Ka olelo kumu)

                          Ich e makemake ai i Deutschlan studieren /, deshalb lerne ich Deutsch
                              (Ka olelo kumu) (Ka olelo kumu)

    b)-Hoʻokahi KĀNĀWAI a hoʻokahi a ʻoi paha nā ʻaoʻao SIDE:

    ʻO ka mea nui i kapa ʻia ʻo Prüfung teilnehmen /, weil sie schwer crank war
            (Kuhi ʻōlelo paʻa) (ʻaoʻao ʻōlelo)

    KA PALAPALA HOPE A ME NĀ KĀNĀWAI O NĀ KĀLĀWAI:

    I ka ʻōlelo Kelemania, loaʻa nā ʻōlelo i ka huaʻōlelo maʻamau.

    1-SUBJECT (kumuhana), 2-LOAD (pradikat), 3-OBJECT (Pahuhopu), 4-KEKAHI (e laʻa me nā māka ...)

    ʻO ka wahi mua ka SUBJECT, ʻo ka lua ka VERB DRAWN WITH THE RESPECT TO THE SUBJECT, then the OBJECT… etc...

    Kūkulu huaʻōlelo i ka ʻōlelo Kelemania: (SUBJECT + LOAD + OBJECT) Ua hana wau i ke kumuhana, ua hana wau i kēia ma Kelemania ÖYN

    Kūkulu huaʻōlelo i Tureke: (SUBJECT + OBJECT + YÜKLEM) ONY ma Tureke

    Ke hoʻohana nei i nā ELENE SENTence MA KAHI.

    Inā loaʻa ʻo AKKUSATIVOBJEKT a i ʻole DATIVOBJEKT i kahi huaʻōlelo maʻamau a hoʻohana ʻia kēia mau mea i mau huaʻōlelo, ʻo DATIVOBJEKT mua a laila ʻo AKKUSATIVOBJEKT e hele mai ..

    No laila DATIVE + AKKUSATİV (ma ka ʻōlelo maʻamau)

    EXAMPLE: Mein Onkel schenkt SEİNEM SOHN, / EİNEN KOMPUTER (Hāʻawi koʻu ʻanakala i kāna keiki / i kahi kamepiula)
                                                  (dative) / (hoʻopiʻi)

        (Ke hāʻawi nei koʻu ʻanakala i kāna keiki / kamepiula) iā: I KE KEIKI (dativ) MEA: KOMPUTER (akk.



    Akā inā hoʻohana ʻia kekahi o kēia ma kahi o ka personalpronomon, ʻōlelo ʻia kekahi ma ka ʻano ADIL ma mua o kekahi.

    EXAMPLE: Mein Onkel schenkt İHM (kaulike) / EİNEN KOMPUTER (Hāʻawi koʻu ʻanakala iā ia / kahi kamepiula.)
                                                  (dative) / (accusative) (d) (a)

    e nānā ma aneʻi !!

          Mein Onkel schenkt İHN(pronoun) / SEİNEM SOHN (Ke hāʻawi nei koʻu ʻanakala iā ia / i makana i kāna keiki.)

                                                (akk) / (dativ) (a) (d)

    Ma aneʻi ua loli..akkusativ i mua, dativ i laila..no ke aha? No ka mea aia kekahi puʻupuʻu i ka ʻōlelo .. He aha ia?

                Mein Onkel schenkt İHN(noun) / İHM(noun) (Ke hāʻawi nei koʻu ʻanakala iā ia i makana.)

                                              (akk) (da.)

    No laila, ʻo ka huaʻōlelo ma mua o ka huaʻōlelo, inā ʻelua mau huaʻōlelo ma ka huaʻōlelo, aia ʻo AKKUSATİV i mua…

    E hōʻuluʻulu pōkole: Ma Kelemānia, ma kahi ʻōlelo maʻamau, kūpono mau ke kauoha (inā he dativ a i ʻole akkusativity) i ka ʻōlelo.



    ʻŌlelo maʻamau…. dative+accusative

    Inā he 1 pronoun…… ʻo ka pronoun mua (dat a i ʻole akk. ʻaʻole pili)
    Inā he 2 mau pronouns….. lilo ia i akkusativ+dativ…

    Hāʻawi hou wau i nā ʻōlelo laʻana

      NORMAL SENTENCE: Ich wasche MİR / DIE HÄNDE (Ke holoi nei au i koʻu mau lima.)
                                                    (da) / (akk)

    SENTence me FAIR i loko o ia: Ich wasche SIE / MIR (luku wau iā lākou.)
                                                      (akk) / (dat)



    Inā ma kahi leka i loko o Geremania, nā mana āpau āpau o ka palapala e hoʻokomo i ke kauoha ʻo ia nō.

    SUBJECT + ATTITUDE HANA (huaʻōlelo) + Manawa huaʻōlelo + dativOBJEKT + NO ke aha ka huaʻōlelo + huaʻōlelo + ACCUSATIVEOBJEKT + PLACE huaʻōlelo

    ma ke kumuhana pōkole + huaʻōlelo i hoʻololi ʻia + manawa + mea + wahi…..(ich + lese + heute + Deutsch + zu Hause)

    NĀ KUMU HELE: (ka wehewehe o ka papa ma luna me kahi ʻōlelo)

    Er / schrieb / gestern / seinem Director / weger dieser Sache / voller Angst / einen Short / nach Bonn

    (ö) / (d.e) / (zmn) / (d.obj) / (no ke aha blr hua'ōlelo) / (style br hua'ōlelo) / (akk obj) / (wahi)



    ʻO ia ke hoʻololi ʻia ke kumuhana i kahi leka

    ʻāpana maʻamau: ICH RASİERE MİR HEUTE DEN BART (kumuhana + hoʻopili + manawa + mea) (nominativ + dativ + akkusativ)

    manawa i ka hoʻomaka: HEUTE RASİERE ICH İHN MİR (tense+verb+subject+object) (nominativ+akkusativ+dativ)

                                       

    reyyan i
    Mea komo

    1) NĀ HANA HOPE I NĀ (REFLEXIVE)

    Inā kuhikuhi hou ʻia ka hopena o ka hana e ke kumuhana iā ia iho, ua kapa ʻia kēia mau hana ʻo REFLEXIVE ACTION. I nā hana reflexive, he kumuhana ola ke kumuhana. I Kelemania, hoʻohana ʻia ia mau hana me SICH reflexivpronomen. (Eg SİCH FREUEN: hauʻoli).

    I nā hana reflexive, ke hele mai kahi mea (Akkusativobjekt) ma hope o ka reflexive pronoun o SIC, huli ka mich a me ka dich i ka 1st a me ka 2nd singular i ke ʻano kuhikuhi (Dativ) a lilo i MIR a i ʻole DIR.

    MİCH(hoʻopiʻi)


    MIR(dative)
    DİCH


    DIR

    SİCH WASCHEN: e holoi (Akkusativ) SİCH DIE HÄNDE WASCHEN: e holoi i kou mau lima (Dativ)
    ich holoi MICH—- -Ke holoi nei au. ich wasche MİR make Hände


    Ke holoi nei au i koʻu mau lima

    du wäschst DİCH—- -Ke holoi nei oe du wäschst DİR die Hände


    Ke holoi nei ʻoe i kou mau lima

    er-sie-es wäscht SİCH—-Ke holoi nei ʻo ia er-sie-es wäscht SİCH die Hände—Ke holoi nei ʻo ia i kona mau lima.

    wir waschen UNS


      Ke holoi nei mākou i ka wir wasshed UNS die Hände


    Holoi lima mākou

    ihr wascht EUCH


        -Ke holoi nei ʻoe i ka ihr wascht EUCH die Hände


    holoi ʻoe i kou mau lima

    sie waschen sich


        ke holoi nei lākou i ka holoi ʻana i ka lima

    Sie waschen SICH


      Ke holoi nei ʻoe iā Sie waschen SİCH die Hände


    Ke holoi nei ʻoe i kou mau lima


    2) - NĀ HANA HULI OLE

    Ke hoʻohana ʻia me ka ʻole o SIC, lilo ka hana SIC WASCHEN i NON-RETURN ACTION a ʻo ka holoi holoi ʻana.

    etwas waschen: holoi i kekahi mea.
    ich wasche meine Hände: Holoi au i koʻu mau lima……like..

    Hiki iā mākou ke hoʻokaʻawale i nā hana reflexive i ʻelua mau hui. Hoʻohana mau ʻia kekahi o kēia mau mea me SIC, hiki i nā mea ʻē aʻe ke hoʻohana i nā me a me ka ʻole o sich.

    E hāʻawi i nā laʻana o nā hana reflexive e hoʻohana mau ʻia me sich:

    SİCH BEEİLEN: lawe i kou manawa
    SİCH ENTSCHLİEßEN: e hoʻoholo ana i ka hopena
    SİCH ERHOLEN: hoʻomaha
    SİCH KUMMERN: mālama
    SİCH SCHÄMEN: hoʻohilahila
    SİCH SEHNEN: makemake nui, makemake nui, etc.



    E hāʻawi i mau laʻana o nā hana reflexive a me non-reflexive:

    SİCH ÄNDERN: hoʻololi ÄNDERN: hoʻololi
    SİCH BEWEGEN: e neʻe BEWEGEN: e neʻe
    SİCH FÜRCHTEN: makaʻu FÜRCHTEN: makaʻu
    SİCH RASİEREN: e kahi i ka RASİEREN: e kahi
    SİCH STELLEN: e kū i STELLEN: e kau
    SİCH TREFFEN: e hui me TREFFEN: e paʻi
    SİCH WASCHEN: holoi WASCHEN: holoi……………………..like….

    ich wasche mich:Ke holoi nei au (RETURNABLE)

    ich wasche das ʻAno: holoi wau i ke keiki (NON-RETURN)



    SİCH KÄMMEN: e scan .. (Ali steht vor dem Spiegel und ali kämmt sich)
    SİCH UNTERHALTEN: e kamaʻilio (Wir sitzen an dem Tisch und wir unterhalte uns)
    SİCH DUSCHEN: e ʻauʻau ana .. (Nach dem Sport dusche ich mich)
    SİCH ERKÄLTEN: e hopu i ke anu….(Ohne Mantel erkälst du dich)
    SİCH SCHÄMEN: e hilahila…(er schämt sich nicht)
    SİCH FREUN: e hauʻoli….. (Freust du dich,dass dein Freund kommt?)
    SİCH LEGEN: e moe i lalo….. (Er ist müde,er legt sich ins Bett)
    SİCH ERKUNDİGEN: Kūkā
    SİCH BESSERN: Ke kiʻi maikaʻi ʻana
    SİCH BEGNEN: e hālāwai
    SİCH SONNEN: sunbathing… (ich sonne mich: Sunbathing au… etc.)
    SİCH ERHOLEN: hoʻomaha
    SİCH TREFFEN: hui..(ich treffe mich mit meiner Tochter ODER wir treffen uns …..)
    SİCH ERİNNERN: e hoʻomanaʻo .. (erinnerst du dich an mich?)
    SİCH UMZİEHEN: e hoʻololi… .. UMZİEHEN: e neʻe (me ka ʻole o ka sich)
    Ke hoʻokokoke ʻana iā Sich NÄHERN:
    SİCH VORSTELLEN: hoʻolauna…..(darf ich Ihnen meinen Freund vorstellen?)
    SİCH INTERESSIEREN: e hoihoi, e hoihoi .. (İch interessiere mich für Fussball)
    SİCH LANGWEİLEN: E luhi
    SİCH FREUEN: ʻOliʻoli…. (ich würde mich freuen: hauʻoli wau…….ich habe mich sehr gefreut: hauʻoli nui wau)
    SİCH WUNDERN: kāhāhā WUNDERN: kāhāhā (me ka ʻole)
    SİCH İRREN: hewa
    SİCH BEEİLEN: e wikiwiki.

    reyyan i
    Mea komo

    WAIHU KAHUAHONU A ME KA HOAILONA OLE.
    Nā Prefix ma nā Predicates…..VERBEN MİT PRÄFIX


    Hoʻopili ka Pīpī i ka manaʻo o ka huaʻōlelo (verbs) i hele ma mua. mahele ʻia nā pīpaka i 3 inā hoʻohana ʻia i ka ʻōlelo.

    1- ʻaʻole hoʻokaʻawale ʻia nā predicates mai nā kuhimaka (UNTRENNBARE VERBEN)
    2- hoʻokaʻawale ʻia nā predicates mai nā kuhimaka (TRENNBARE VERBEN)
    3- Hoʻokaʻawale ʻia nā ʻāpili i ʻekolu e like me ka hoʻokaʻawale ʻelua a me nā predicates kaʻawale ʻole (TRENNBARE / UNTRENNBARE VERBEN).



    1- UNTRENNBARE VERBEN (NON-SEPARATE)—-NICHT TRENNBARE VERBEN

    verben mit den prafixen (non-kaawale predicates)
    ʻAʻole i hoʻokaʻawale ʻia ka Predicate(verbs) e hoʻomaka ana me BE- EMP- ENT- ER- GE- MISS- VER- ZER…

    BESTELLEN (e kauoha) - GEFALLEN (makemake) - MİSSFALLEN (makemake ʻole) - EMPFEHLEN (e paipai) - ERZAHLEN (e haʻi) kali)

    laʻana: ich habe einen Pōkole bekommen… (perektif)…

              ich bekommt einen Pōkole.. (preasens)….like…
              ich hoʻomaka…..
              ich bezahle……
              ich erwarte…….
            ich vereinbare……



    2- TRENNBARE VERBEN(Ka hema)



    poʻo AB- MİT- AN- AUF- EİN- AUS- BEİ- VOR- ZU-FERN …. Hoʻokaʻawale ʻia nā predicates e hoʻomaka ana me etc.

    EİNSTEİGEN (e holo) - AUFSTEHEN (kū i luna) - EİNKAUFEN (e kūʻai) - FERNSEHEN (e nānā kīwī) - ANFANGEN (e hoʻomaka) - AUSSCHALTEN (e hoʻopau i nā mea koho ...)

    laʻana: ich steige in den Bus ein (preasens) Ke kau nei au ma ke kaʻa

              ich bin in den Bus eingestiegen (perektif) Ua kau au ma ke kaʻa. Hana ʻia ʻo Perfecte me ka sein e iho, e hele, e hele, e hele mai, e make, e hoʻoheheʻe… etc.

              ich stehe auf.(preasens) …….ich bin aufgestanden(perf)
            ich kaufe ein.(preasens)………..ich habe eingekauft (perf)
            ich sehe fern.(preasens)……….ich habe ferngesehen(perf)


           

    3- TRENNBARE ODER NICHT TRENNBARE VERBEN (LOTA E haʻalele ana a ʻaʻole e haʻalele ana i nā mea hoʻoili)

    DURCH- ÜBER- UM- UNTER- WİDER- WİEDER..etc…



    VERBES MADE WITH SEIN ..

    ANKOMMEN……………………IST ANGEKOMMEN
    ABFAHREN……………………IST ABGEFAHREN
    AUSTEIGEN…………………….IST AUFGESTANDEN
    BLEİBEN……………………..IST GEBLIEBEN (kahi hihia kūikawā. Hana ʻia me SEİN ʻoiai ʻaʻohe neʻe
    FLIEGEN………………………..IST GEFLOGEN
    KOMMEN………………………..İST GEKOMMEN
    GEHEN…………………………IST GEGANGEN
    MITFAHREN……………………IST MITGEFAHREN
    SEIN…………………………IST GEWESEN
    LAUFEN………………………IST GELAUFEN……….like….

    reyyan i
    Mea komo

    Nā huaʻōlelo e hōʻike ana iā PLACE-TIME-DAY….

    KA HUAKAI O KA LĀ, KĀLĀ DAY, MONTHS AND SEASONS ALWAYS (DER).
    DIE ZEIT…….WANN?

    Ke haʻi ʻia ka manawa, haʻi mākou me (UM) ..



    MAKE UHRZEIT: um zwei Uhr (ma ka hola ʻelua)
                                  um halb neun (ma ka hola ʻewalu me ka hapa)

    I ka haʻi ʻana i nā lā, ʻōlelo mau ʻia me (AM) - ʻo ia wale nō ka mea i ʻōlelo ʻia ʻo (NACHT) IN DIE NACHT….



    DIE TAGEZEIT: am Morgen (i ke kakahiaka)


    morgens (i ke kakahiaka)
                                    İN DER FRÜH (kakahiaka nui)                         
                                      am Vormittag (ma mua o ke awakea)


    vormittags (ma mua o ke awakea)
                                      am Mittag (ke awakea)


    mitags(ahiahi)     
                                    ZU MİTTAG ESSEN (LUNCH)
                                      am Nachmittag (ʻauinalā)


    nachmittags (ʻauinalā)
                                    am Abend (i ke ahiahi)


    abends (i ke ahiahi)
                                    ZU ABEND ESSEN (DINING DINNER)
                                    IN DER NACHT (i ka pō)


    nachts (i ka pō)

    DER MORGEN (kakahiaka) – DER VORMITTAG – DER MITTAG (auinalā) – DER NACHMITTAG – DER ABEND (ahiahi) akā İN DIE NACHT hiki mai..

    DER WOCHENTAG: am Montag (ma ka Poakahi)


    montags (lāʻakahi)
                                    am Dienstag (ma ka Poalua)


      dienstags (poalua)
                                    ʻO Wochenende (hopena pule)

    DER MONTAG(Poakahi)–DER DİENSTAG(tues)–DER MITTWOCH(Wed)–DER DONNERSTAG(Poaha)–DER FREITAG–DER SAMSTAG–DER SONNTAG

    I ka ʻōlelo ʻana i nā mahina a me nā kau, ʻōlelo mau ʻia me (IM)…



    DER MONAT : im Februar (i Pepeluali) der Februar (i Pepeluali)
                          im ʻApelila (i ʻApelila) der ʻApelila (i ʻApelila).

    DIE JAHRESZEİT: im Frühling (i ka puna) der Frühling (spring)
                                Im Sommer (kākau) der Sommer (kākau)

    İN DEN FERİEN: i ka wā hoʻomaha
    IM URLAUB: ma ka haʻalele
    ZU OSTERN
    ZU WEIHNACHTEN
    DİE SECUNDE: lua–DİE MINUTE: minuke–DİE STUNDE: hola (ʻo DİE mau nā ʻatikala)
    DER TAG- DİE WOCHE- DER MONAT- DAS JAHR ..

    WAHI WAHI:

    WO WOHIN WOHER
    (KAHI) (KAHI) (KAHI)


                                           


                             



    HIER: ma ʻaneʻi HIERHIN: b VON HIER: mai ʻaneʻi

    DORT: ma laila, ma laila DORTHIN: ma laila VON DORT: ma laila

    DA: ma laila ʻo DAHİN: ma laila ʻo VON DA: ma laila

    DRAUßEN: ma waho HİNAUS: ma waho o VON DRAUßEN: ma waho
    (außen: ma waho) (nach draußen: ma waho)

    DRINNEN: loko HİNEİN: loko VON DRINNEN: loko
    (innin:loko) (nach drinnen:loko)

    OBEN: HİNAUF mai luna: VON OBEN mai luna mai: mai luna
                                                      (nach oben: i luna)

    NO: ma lalo o HINUNTER: ma lalo o VON UNTEN: ma lalo
                                                      (nach unten: ma lalo)

    VORN: i mua NACH VORN: i mua VON VORN: i mua
    HİNTEN: mai ke kua NACH HİNTEN: mai ke kua VON HİNTEN: mai ke kua
    LİNKS: hema NACH LİNKS: hema VON LİNKS: hema
    RECHTS: pololei NACH RECHTS: pololei VON RECHTS: pololei 



    ʻO ka ʻokoʻa ma waena o HIN AND HER:

    HIN: Hoʻohana ʻia ia ke mamao aku ka mea haʻi ʻōlelo ...
    HER: Hoʻohana ʻia ke hoʻokokoke ʻana i ka mea haʻiʻōlelo (ke hoʻokokoke nei ʻoe iaʻu)

    ʻO kahi laʻana: HİNAUS: hoʻohana ʻia ke hele aku kekahi mai iā mākou.
    Pēlā nō, hoʻohana ʻia ʻo HERAUS: ke puka mai kekahi a hele mai iā mākou ...       



    MAU OLELO MANAWA:

    SEIT HEUTE: mai kēia lā SEIT EİNEM JAHR: mai hoʻokahi makahiki
    SEIT GESTERN: mai nehinei, mai SEIT JAHREN: mai nā makahiki
    SEİT MONTAG: mai ka Pōʻakahi SEİTDEM: mai ia manawa
    SEIT DEM HERBST: mai ka hāʻule SEIT DAMALS: mai ka wā kahiko
    BİS GESTERN: a hiki i nehinei SEİT KURZER ZEİT: mai kahi manawa pōkole
    BİS HEUTE: i kēia lā OFT: pinepine, pinepine
    BIS MORGEN: a hiki i ka lā ʻapōpō MEISTENS: ka hapa nui o ka manawa
    BİS MONTAG: a hiki i ka Pōʻakahi MEHRMALS: i nā manawa he nui
    BIS JETZT: a hiki i kēia manawa SELTEN: kākaʻikahi
    JEDEN TAG: i kēlā me kēia lā MANCHMAL: i kekahi manawa
    ALLE TAGE: lā a pau AB UND ZU: i kekahi manawa
    den ganzen Tag: lā a pau

    STÜNDLİCH: hola     
    TÄGLİCH: kēlā me kēia lā       
    WÖCHENTLİCH: i kēlā me kēia pule
    LANGE ZEIT: lōʻihi

    reyyan i
    Mea komo

    ʻO GERMAN KONJUKTİV I lāua ʻo KONJUKTİV II….

    KĀNĀWAI I: hoʻohana ʻia ka ʻōlelo a kekahi i kahi kanaka ʻē aʻe. ʻO ia hoʻi, ua hoʻoholo ʻo ia ʻaʻole nona ka ʻōlelo, akā no kekahi ʻē aʻe a ʻo kāna mea hana ponoʻī. Me Konjuktiv, makemake wau, makemake, noi, pule…. a pela aku. (Pono e hoʻomanaʻo ʻia ka pākaukau o nā hana maʻamau a me nā hana ʻole).

    HOOLAHA MAU MAU OLE I ( VERBS REGULAR-REGULAR VERBS


                   


             



    ich frag-e ich nehme-e -e
    du frag-est du nehm-est -est
    er,sie,eis frag-e er,sie,es nehm-e -e
    wir frag-en wir nehm-en -en
    ihr frag-et ihr nehm-et -et
    sie / Sie frag-en sie/Sie nehm-en -en kūʻai i nā mea nani

    KA HOOLOLI ANA O KA HOIKE I E like me ka manawa, penei...

    INDICATOR (NORMAL SENTENCE) CONJECTIVE I


                                 



    präsens: ich lade dich zur party ein * er lade mich zur Party ein
    (Kono wau iā ʻoe i ka pāʻina) (kono ʻo ia iaʻu i ka pāʻina) a i ʻole makemake

    präteritum: ich lud dich zur Party ein *er habe mich zur Part eingeladen
    (Naʻu i kono iā ʻoe i ka pāʻina) (He invited me to the party)

    perfekt: ich habe dich zur Party eingeladen * er habe mich zur party eingelan
    (Naʻu i kono iā ʻoe i ka pāʻina) (He invited me to the party)

    futur: ich werde dich zur Party einladen * er werde mich zur Party einladen
    (I will invite you to the party) (He will invite me to the party)

    E ʻae au e wehewehe hou aku me kahi laʻana ʻōlelo. naʻu e hana i kahi huaʻōlelo maʻamau
    ALI: ICH GEHE HİER MİT MEİNEM SOHN ZUR ARBEİT (Ali: E hana wau ma ʻaneʻi me kaʻu keiki)

    E hana mākou me KONJUKTİV I kēia manawa
    ʻO ER GEHE DORT MİT SEİNEM SOHN ZUR ARBEİT (Ua hele ʻo ia e hana me kāna keiki ma laila)
    Ua haʻi ʻia ma ka haʻi ʻōlelo ʻole ua hele ʻo Ali e hana me kāna keiki ... Ua wehewehe mua wau i ka ʻōlelo kūwaho ma luna.

    KONJUKTİV II: haʻi ʻia nā hanana kūpono ʻole a hiki ʻole. I nā huaʻōlelo ʻē aʻe, WISH, REQUEST, Requirement, ORDER, FORECAST, a pēlā aku.
    Hana ʻia ʻo Conjuii II * WÜRDEN + MASTAR YAPI i ka panalāʻau. ʻO ke ʻano conjunctiv II o WERDEN ʻo WÜRDEN. E wehewehe hou wau i kēia i nā ʻōlelo.

    ʻōlelo maʻamau (indicative) CONJECTIVE II


                                     



    Präsens: ich komme ich käme/ ich würde kommen (hoʻokahi ke ʻano o lāua)
    futur: ich werde kommen ich käme/ ich würde kommen
    Hana pinepine wau i ka ʻōlelo me würden. Maʻalahi ke kani iaʻu.

    präteritum: er gab ich hätte gegeben
    perfekt: er hat gegeben ich hätte gegeben

    ME KEIA MANAWA
    İCH KÄME NİCHT ZU SPÄT (ʻAʻole wau e hele lōʻihi inā wau)
    İCH WÜRDE NİCHT ZU SPÄT KOMMEN (ʻAʻole wau e hele lohi inā ʻo wau .. KEIA MEA MEA ME NĀ MEA ʻĀINA ʻelua. Ua hana ʻia me würden i kekahi o lākou. 

    ME KA MANAWA I HALA
    İCH WÄRE NİCHT ZU SPÄT GEKOMMEN (ʻAʻole wau e lohi inā ʻo wau)

    konjuktiv kekahi
    HABEN SEİN WERDEN
    HÄTTEN WÄREN WÜRDEN  Ua mea.

    reyyan i
    Mea komo

    ʻo ia wale nō i kēia manawa. Naʻu nō i hoʻomākaukau.  :) E māhele hou wau ma hope ke loaʻa ka manawa.

    iusus
    Mea komo

    SİCH FREUN: hauʻoli….. ʻAʻohe Elepani i kapa ʻia ʻo FREUN
    sich freuen (komo nā manaʻo ʻelua e hauʻoli a ʻoliʻoli)

    reyyan i
    Mea komo

    SİCH FREUN: hauʻoli….. ʻAʻohe Elepani i kapa ʻia ʻo FREUN
    sich freuen (komo nā manaʻo ʻelua e hauʻoli a ʻoliʻoli)

    ʻIke wau i kēia, akā manaʻo wau aia kekahi leka i poina i kaʻu kākau ʻana. ʻike i ka wehe ʻia i kēia manawa. E hauʻoli paha wau inā hoʻoponopono ʻoe i kaʻu mau hewa pela pela i ka heluhelu ʻana. Ua kākau wikiwiki wau i ke kākau ʻana, ʻaʻole au i ʻike i ka hemahema. Mahalo nō, ʻoiaʻiʻo. Akā ʻo ka mea, paulele wau i kaʻu grammar Kelemania, koe wale no ka hewa o ka pela pela.

    reyyan i
    Mea komo

    ʻoiai ʻike wau i kekahi manawa hoʻololi ke ʻano o nā huaʻōlelo ke loaʻa kahi kuhi hewa. :)
    akā hiki iaʻu ke hana i kēlā mea nui. lawe hou ʻoe. mahalo

    iusus
    Mea komo

    Ua hewa nā mea āpau i ka poʻe āpau, ʻoiaʻiʻo, makemake wau e hana i kahi pepa e hoʻoponopono ai i ke kuhihewa a loaʻa ka manawa e nānā ai i kāu mau ʻatikala ua aʻo wau i nā mea he nui aʻu e ʻike ʻole ai, he ʻano maʻemaʻe a maʻalahi hoʻi kāu.

    sky_noisexnumx
    Mea komo

    mahalo no ke kaʻanalike ʻana.

    3,14
    Mea komo

    -> Ua hāʻawi mai ʻoe i ka ʻike he nui, e Reyya, e kaomi wau i ke pihi mahalo i kēlā me kēia manawa aʻu e ʻike ai i kou inoa. paʻi :)

    hiʻona
    Mea komo

    E nīnau hou wau i kahi nīnau. ʻO nā kumuhana hea e uhi ʻia i kēia mau passive no b1. He puke kahiko kekahi kaʻu. Hōʻike pū kekahi aia ʻelua mau ʻano passive i ka wā i hala a me nā mea i hana ʻia me ka mussen können a pēlā aku, ua nānā iki wau. Eia kekahi laʻana, hou.
    Make Wanden werden geschreichen. I ke ʻano o ka pena ʻaʻole maopopo iaʻu he hewa paha kēia me geschreichen.
    ʻO Wanden wurden geschreichen werden.
    Make Wanden sind geschreichen worden.
    Die Wanden mussen geschreichen werden.

    Maliʻa paha he hewa no ka mea ʻaʻole wau i hana hou. Uhi ʻia kēia mau passive e b1?

    IGDIR76
    Mea komo

    E nīnau hou wau i kahi nīnau. ʻO nā kumuhana hea e uhi ʻia i kēia mau passive no b1. He puke kahiko kekahi kaʻu. Hōʻike pū kekahi aia ʻelua mau ʻano passive i ka wā i hala a me nā mea i hana ʻia me ka mussen können a pēlā aku, ua nānā iki wau. Eia kekahi laʻana, hou.
    Make Wanden werden geschreichen. I ke ʻano o ka pena ʻaʻole maopopo iaʻu he hewa paha kēia me geschreichen.
    ʻO Wanden wurden geschreichen werden.
    Make Wanden sind geschreichen worden.
    Die Wanden mussen geschreichen werden.

    Maliʻa paha he hewa no ka mea ʻaʻole wau i hana hou. Uhi ʻia kēia mau passive e b1?

    Ua hewa loa kāu kākau ʻana i nā ʻōlelo. I ka manawa mua e hoʻāʻo nei e hana i kahi ʻōlelo e like me kēia,  singular pehea kāu ʻōlelo lehulehu E ʻike ua hana ʻia, (inā makemake ʻoe e hoʻohana i ka cogul, ʻoiaʻiʻo).

    ʻO ka mua  make Wand : Pā  make Wände  hana ʻia. Ua hoʻohana ʻoe i ka hoʻopiha streichen i ke ʻano o ke keʻokeʻo a pena paha i ka ʻōlelo. Streichen Partizip o ka huaʻōlelo i mea hana lima hana ʻia. E hoʻoponopono i kā mākou ʻōlelo i kēia manawa.

    Die Wände werden gestrichen. (E pena ʻia nā paia)
    Die Wände wurden gestrichen. (Ua pena ʻia nā paia)    Make Wände wurden gestrichen werden.
    E make Wände sind gestrichen worden. (Pena nā paia)
    Die Wände müssen gestrichen werden. (Pono e pena ʻia nā paia. Modalverb, like must in English)

    hiʻona
    Mea komo

    Ua hewa loa kāu kākau ʻana i nā ʻōlelo. I ka manawa mua e hoʻāʻo nei e hana i kahi ʻōlelo e like me kēia,  singular pehea kāu ʻōlelo lehulehu E ʻike ua hana ʻia, (inā makemake ʻoe e hoʻohana i ka cogul, ʻoiaʻiʻo).

    ʻO ka mua  make Wand : Pā  make Wände  hana ʻia. Ua hoʻohana ʻoe i ka hoʻopiha streichen i ke ʻano o ke keʻokeʻo a pena paha i ka ʻōlelo. Streichen Partizip o ka huaʻōlelo i mea hana lima hana ʻia. E hoʻoponopono i kā mākou ʻōlelo i kēia manawa.

    Die Wände werden gestrichen. (E pena ʻia nā paia)
    Die Wände wurden gestrichen. (Ua pena ʻia nā paia)    Make Wände wurden gestrichen werden.
    E make Wände sind gestrichen worden. (Pena nā paia)
    Die Wände müssen gestrichen werden. (Pono e pena ʻia nā paia. Modalverb, like must in English)

    Mahalo no ka ʻike. E kū ka hana hoʻokahi a me ka nui i ka manawa a i kēia manawa ʻo kaʻu e aʻo nei i ka grammar. Akā noʻonoʻo paha wau inā pili kēia mau mea āpau i nā mea i hōʻike ʻia i ka pae B1?

Hōʻike ʻia 15 pane - 1 a 15 (21 ka huina)
  • No ka pane ʻana i kēia kumuhana Pono ʻoe e komo.